Viis Euroopa Liidu riiki leppisid kokku Rwanda-s migrantide tagasipöördumise keskuse loomises
Austria, Saksamaa, Taani, Kreeka ja Holland on kokku leppinud Rwanda-is migrantide väljasaatmiskeskuse loomises, et menetleda isikuid, kelle varjupaigataotlused on lõplikult tagasi lükatud. Algatus on suunatud rändajatele, keda ei saa kohe päritoluriiki tagasi saata. Kokkuleppest teatasid Viinis Austria kantsler Christian Kurz, Taani peaminister Mette Frederiksen ja Rwanda siseminister Vincent Biruta ühisel briifingul Viinis.
Projekt peaks täielikult käivituma 2027. aastal pärast katseetapi lõppu. Esialgses katseetapis osaleb umbes 20 migranti igast osalevast riigist, kokku umbes 100 inimest. 24 Chasa ja meedia teatel koosneb keskus avatud rajatistest, kus migrandid saavad vabalt liikuda ja potentsiaalselt integreeruda kohalikku ühiskonda või tööturule.
Rwanda projekti rakendusala
Madalmaade valitsus teatas, et projekti esimene etapp keskendub ainult Rwanda-ga samas piirkonnas asuvatest riikidest pärit vallaliste meeste tagasisaatmisele. Algatust toetavad Euroopa Komisjon, ÜRO Pagulasamet (UNHCR) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM). See projekt on osa laiematest jõupingutustest küüditamiste suurendamiseks, vastavalt 24 Chasa aruannetele.
See otsus on tingitud märkimisväärsest rändesurvest Euroopas. 14.–17. novembril 2026 saabus Hispaania Kanaari saartele üle 2600 migrandi. Meediaorganisatsioonid, sealhulgas Banker, Radio Bulgaaria ja 24 Chasa, teatasid, et need saabumised on 30-aastane rekord iga päev saabujate kohta sellel konkreetsel marsruudil.
Poliitiline ja institutsionaalne kontekst
Kokkulepe järgneb uue Euroopa Liit määruse vastuvõtmisele, mis käsitleb tagasipöördumist sisserändajatele. Viinis toimunud briifingul teatas Austria kantsler Christian Kurz, et otsus kujutab endast ajaloolist muutust poliitilises kursis. Taani peaminister Mette Frederiksen märkis, et piirikontroll, sealhulgas see, kes siseneb ja viibib, on põhiväärtus, ning märkis, et praegune varjupaigasüsteem on katki.
Algatust rakendatakse hoolimata inimõiguste organisatsioonide kriitikast võimalike ohtude kohta õiguskaitsele ja pikaajalise kinnipidamise ohule. Kuigi mõned aruanded viitavad sellele, et otsust arutati Viinis toimunud kohtumisel, on teistes aruannetes märgitud, et kokkulepe on juba saavutatud ja seejärel on sellest teatanud osalevad valitsused.
Laiem Euroopa rändepoliitika
Rände rangem juhtimine kajastub ka teistes hiljutistes diplomaatilistes meetmetes Euroopa Liidus. Austria ja veel kaheksa ELi riiki, sealhulgas Bulgaaria, Itaalia, Holland, Poola, Tšehhi, Kreeka, Soome ja Luksemburg, saatsid Euroopa Komisjonile ühise kirja, milles nõuti rangemaid eeskirju pagulaste perekonna taasühinemise kohta.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0