Tervishoid Bulgaarias
Bulgaarias on tervishoiusüsteem, mis läbib üleminekut tsentraliseeritud, kommunistliku ajastu mudelilt detsentraliseeritud, kindlustuspõhisele süsteemile. Riik on seisnud silmitsi kõrge suremuse ja madala HIV-i esinemissagedusega, kuigi mitteametlikud maksed arstidele on endiselt tavalised.
Tervisenäitajad
Bulgaarias oli 2015. aastal 708 surma 100 000 elaniku kohta. Neli Euroopa piirkonda, kus oli kõige suurem suremus vereringesüsteemi haigustesse, olid kõik Bulgaarias. 2000ndate alguses olid peamised loomulikud surmapõhjused südame-veresoonkonna haigused (kõige sagedamini insuldid), vähk ja hingamisteede haigused.
Riigis on olnud väga madal inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) esinemissagedus. Kuigi 2003. aastal oli hinnanguline esinemissagedus alla 0,1 protsendi elanikkonnast, suurenes 2000. aastate alguses uute haigusjuhtude arv igal aastal. 2005. aastal teatati 86 uuest juhtumist, mis teeb ametlikuks koguarvuks ligikaudu 600, ning 2006. aasta esimesel poolel teatati 58 uuest juhtumist. 2010. aastal oli HIV-positiivseid inimesi 1160.
tervishoiusüsteem
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit endise satelliidina oli Bulgaarial oma tervishoiusüsteem: Semashko mudel. Seda konkreetset süsteemi iseloomustab riigi monopol, kus on tsentraliseeritud tervishoiuvaldkonna planeerimine ja rahastamine. Tervishoiuteenuste osutamiseks ei olnud eraldi struktuure. Ravikindlustust ei olnud, süsteemi rahastati otse riigieelarvest, maksti ülalpidamise eest, see oli kõigile kättesaadav ja patsientidele tasuta.
Bulgaaria alustas oma vananenud tervishoiusüsteemi üldist reformimist, mis pärines kommunistlikust ajast, alles 1999. aastal. 1990ndatel laienes erameditsiini praktika mõnevõrra, kuid enamik bulgaarlasi tugines kommunistliku aja avalikele kliinikutele, makstes samal ajal erihoolduse eest kõrget hinda. Selle aja jooksul halvenesid riiklikud tervishoiunäitajad, kuna majanduskriis vähendas oluliselt tervishoiu rahastamist.
Järgnev tervisereformi programm on võtnud kasutusele kohustusliku töötajate ravikindlustuse läbi riikliku haigekassa, mis on alates 2000. aastast maksnud järk-järgult kasvava osa esmatasandi tervishoiukuludest. Töötajad ja tööandjad maksavad üha suuremat, kohustuslikku protsenti palgast, eesmärgiga järk-järgult vähendada riiklikku toetust tervishoiule. Eratervisekindlustusel on vaid täiendav roll.
Detsentraliseerimine ja haiglad
Süsteemi on detsentraliseeritud, muutes omavalitsused oma tervishoiuasutuste eest vastutavaks ja 2005. aastaks tuli enamik esmatasandi arstiabist eraarstidelt. Farmaatsiatoodete jaotus oli samuti detsentraliseeritud.
- aastal läbi viidud Euro Health Consumer Indexi uuringu kohaselt oli Bulgaaria üks Euroopa riike, kus mitteametlikest maksetest arstidele teatati kõige sagedamini.
2000ndate alguses vähendati oluliselt haiglasüsteemi, et piirata haiglate sõltuvust rutiinsest hooldusest. Eeldatav liikmelisus Euroopa Liidus (2007) oli selle suundumuse peamine ajend. Aastatel 2002–2003 vähenes haiglavoodite arv 56 protsendi võrra 24 300-ni. Vähendamise tempo aga aeglustus 2000. aastate alguses; 2004. aastal tegutses ligikaudu 258 haiglat, võrreldes hinnangulise optimaalse arvuga 140.
- Bulgaaria oli 2015. aastal Euroopas kolmandal kohal.
- Tervishoiusüsteem muutus riigimonopolist detsentraliseeritud kindlustuspõhiseks mudeliks.
- Mitteametlikest maksetest arstidele teatatakse kõige sagedamini Bulgaarias.
- Aastatel 2002–2003 vähenes haiglavoodite arv 56 protsenti.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0