Haridus Bulgaarias
Bulgaarias juhib ja kontrollib haridust Bulgaaria haridus- ja teadusministeerium. Kohustuslik haridus hõlmab kolmeaastast eelharidust, algharidust ja keskharidust. Koolid algavad seitsmeaastaselt ja lõpevad 18-aastaselt.
Hariduse ajalugu
Esimesed koolid Bulgaarias avas tsaar Siimeon Suur. Kaks märkimisväärset keelelist kirjanduslikku kirikukooli, mis õpetasid glagoolitsia ja kirillitsa tähestikku ristiusustatud Bulgaaria slaavlastele, loodi ka sel perioodil Ohridis ja Preslavis, kus ühel hetkel oli Ohridis üle 3000 õpilase.
Kaasaegsed koolid hakkasid avanema 19. sajandi alguses (Rahvusliku ärkamise ajal) kõigepealt poistele ja seejärel tüdrukutele. Need koolid pakkusid ainult põhiharidust, nagu lugemine, kirjutamine ja põhiaritmeetika. Õpilased, kes soovisid jätkata oma haridusteed, pidid õppima välismaal.
Pärast seda, kui Bulgaaria 1878. aastal Osmanite võimu kukutas, hakkas see oma haridussüsteemile aluse panema. 1878. aastal võttis valitsus vastu ajutise seaduse riiklike koolide kohta. See seadus stimuleeris koolide rajamist küladesse.
Kaasaegne süsteem
Riigikoolides on kohustuslik õpe tasuta. Riiklikud ja erakõrgkoolid, kolledžid ja ülikoolid võtavad tasu, kuigi nad pakuvad üliõpilastele stipendiume.
- aastal oli algklassidesse registreerumine 93 protsenti abikõlblikest õpilastest ja keskklassidesse registreerumine 81 protsenti abikõlblikest õpilastest. Nais- ja meessoost õpilaste osakaal algkoolis oli 0,97 ja keskkoolis 0,98.
Kuna Bulgaarias oli postkommunistlikul perioodil madal sündimus, oli alg- ja keskkooliskäimine postkommunistliku perioodi alguses veidi vähenenud, mis tõi kaasa õpetajate ja õppeasutuste arvu mõningase vähenemise.
Kuid samal ajal ilmusid erakoolid ja kolledžid ning nende arv kasvas 1990ndatel kiiresti 10 korda.
Kõrgharidus
Bulgaaria kõrgharidussüsteem korraldati ümber 1990ndate keskel. Aastatel 1995–2002 kasvas ülikoolilõpetajate arv 33 000-lt 50 000-ni.
- aastal tegutses kõrghariduses 42 ülikooli ja kolledžit ning osales 215 700 üliõpilast. 2003. aastal eraldati Bulgaaria riigieelarvest 4,9 protsenti haridusele.
- Inimõiguste mõõtmise algatus (HRMI) leiab, et Bulgaaria täidab ainult 75,7% sellest, mida ta peaks täitma, et tagada õigus haridusele, mis põhineb riigi sissetulekutasemel.
- Võttes arvesse Bulgaaria sissetulekutaset, saavutab riik 62,1% sellest, mis peaks olema võimalik, tuginedes riigi ressurssidele (sissetulek) alghariduses ja 89,3% keskhariduses.
Riiklikud ja erakõrgkoolid, kolledžid ja ülikoolid võtavad tasu, kuigi nad pakuvad üliõpilastele stipendiume.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0